Oji N konxi omi di nha vida (La Mujer di mi Vida) - Nicolas Barreau



Não podíamos deixar de dar esta sugestão. La mujer de mi vida foi certamente a literatura mais suave, conversante e marcante que li nesses últimos meses. 

Nesta obra Barreau é espetacular. Com uma forma de narrativa que prende qualquer leitor, e não falo dos romancistas de carteira, sinão dos que leem para viajar, para fugir, para sentir. 


A forma como Nicolas conta esta estória é incrível, deixando o leitor entrar nas personagens e sentir o que elas sentem. 


Senti-me parte da estória. Resultado disso foi a adaptação da parte inicial do livro para kabu-verdiano fazendo-me a própria personagem. Se há uma leitura sem arrependimentos esta sem sombra de duvidas é “La mujer de mi vida”.


Oji N konxi omi di nha vida.
El staba xintadu na nha kafé favoritu, la na fundu, na un di kes meza di madera djuntu di kel paredi kubertu di spedju, i el staba ta suri. Pa nha disgrasa, el ka staba el só. Un minina rei di bunita – N ten ki adimiti - staba xintadu na si ladu i tinha se mon pegadu.

Pur isu, N fika ta spial só di lonji, ta mexi nha kafé kréme, i ta pidi Deus pa algun kuza kontisi.

Ami é skritora, nhos sabia? I dona di um livraria. Oras ki algén ta trabadja tudu dia ku livrus, oras ki dja bu lé tantu romansi, sima mi, na algun mumentu bu ta kaba pa pensa ma podi kontisi txeu kuzas ki kes otu algén nen ka ta imajina.

Podi ser ki pa alguns algén literatura é apenas un manera agradável di ignora vida, sima Fernando Pessoa skrebe. Mas, na fundu - na fundu, un algén só ta ignora vida oras ki kuzas ka sa ta kori sima el kre.

Ami N ta kridita ma literatura ka debe dexa mundu rial di fora ou na marji. Na verdadi, munti bes, el ta trazi mundu pa dentu di nos.

Pode ser ki mi é só un romantika iludida, mas pamodi ki ka pudia kontisi na vida rial kel ki es ta skrebe na livrus?

Literatura podi ser un kaminhu maravilhozu pa rialidade, pamodi el ta abrinu odju pa tudu kes kuza ki podi kontisi. Pa tudu ki podi kontisi ku nos un dia kualker.

Nu pensa na dia di oji. Na prinsipiu ta parseba ma era un kinta fera di abril kompletamenti normal. I gosi é kinta fera mas inportanti di nha vida. N sta na stadu di alerta. N sta kompletamenti rodidjadu na un stória. Na un romansi, si nhos ta prifiri asi, ki nen N ka sabe kal ki ta bai ser se fin, pamodi lamentávelmenti ka mi ki é se autora.

Pa kumesa oji di sedu nem N ka obi alarmi ta toka, nhos debe ta imajina ma nha dia ka kumesa di un manera spetakular. Kantu N staba ta toma banhu, nha móvel toka. Era nha amiga Nádia ki kria perguntam si nu ta pudia bai oji di noti pa Bilboquet, se klubi di jazz prifiridu, undi ki Ella Fitzgerald ta kantaba. Kabelu staba ta pinga inda i N flal ma sin, pamodi ki nau, i ma dipos nu ta papiaba.

Nádia é algén menus komplikadu ki N konti. Omis ta pirsigil sima katxor i notis djuntu ku el é sempri divirtidu.

N toma nha spresu inda sakedu na kanela, N spreta jornal faxi i N bai pa livraria. Txobe di noti i ta parsi ma kelora ki es kaba di linpa ruas. Di palmanhan ka tinha txeu kuza fazi. Foi pamodi keli ki N disidi bai pa nha kafé favoritu. Kantu N txiga i N bai xinta N tivi un grandi surpreza.

Un rapaz kabelu kor di mel staba xintadu na undi N ta kustuma xinta sempri, ku un aparensia sima algén ki kai di séu kelora i el poi ta spiam ku ses odju kastanhu. Odju kastanhu klaru ki ta parseba padasinhu di oro.

El suri i el kontinua ta spiam, duranti un tenpu mas ki nisisáriu. Ou foi kuza di nha kabesa? N xinti friu i kalor omesmu tenpu. Livru ki N tinha na mon kuazi kai la pa txom. Na verdadi, si el kaiba nen N ka ta inportaba. Mas kuzé ki N staba ta fazi ku un romansi na mon na un mumentu undi nha vida staba ta disfila na ritimu di sonbra?

El staba la. Omi di nha vida. Nha dianti!

Podi parsi stranhu, mas mesmu ki inda N ka flaba el nen un palavra, N tinha serteza ma kela era kel rostu ki, sen sabe, N staba ta djobeba kada bes ki N danaba ku un di nhas ex-namoradu.

N pega nha livru rixu. Monti kuza pasam pa kabesa kelora. N tinha ki pabiaba ku kel mos bunitu ki staba na meza nha frenti. Mas... modi? Kuzé ki Nta flal?

- Oi, N txoma Evelise. Ka bu pensa ma N sta dodu. Nu ka konxi di ninhun lugar mas bo é omi di nha vida.

Ridikulu.

- Diskulpam... mas bu kara ta parsem konxedu. Nu konxi di algun lugar?

Kela é forma di manti kontatu mas bedju di mundu. Nada orijinal, sinplis dimas.

- Djes kustuma flou algun bes ma bu ten uns odjus bunitu ki dja ka kria?

Naaa, kela algén ta fla só oras ki tudu kuza di fla dja kaba!

N ka ta kustuma guarda kuza na pé di garganta i djam konkista kantu rapas ku nhas palavras bunitu, mas keli... keli é otu kuza. Medu di papia asnera i straga tudu kuza sa ta paga kualker frazi ki N pensa nel.

Enkuantu N sta ta briga ku nhas pensamentus, omi di nha vida staba ta poi kubus di asukra na se kafé i na kel mumentu dam gana di bejal ses dedus un pa un.

Sima ki el obi nhas pensamentus, el apoia kutubelu riba meza i el kumesa ta lenbi se dedu un pa un, ta tra kes restu di asukra ki fikaba i el torna djobem, dipos el abri un surizu grandi i bunitu ki sima kela nunka N ka odjaba.

N ri tanbe, ta tenta parsi mas simpátika, intilijenti i amável pusível.

Júlio, nha kolega di trabadju na livraria, sempri ta fla ma oras ki N kre N ta parsi ti Angelina Jolie. Kela ta animam. Na verdadi mi é un tipa atrativa, pur isu ki txeu rapas gosta di mi. Kelora koraji dam, N labanta i N rispira fundu.

El djobe pa se volta ku speransa.

“- Bai, flal algun kuza, stupida!” – N fla nha kabesa – “Txiga na el bu papia ku el!” Di rapenti garganta biram seku. N da un golpi na kafé dun ben ti ki kemam boka. N pidi kel kopu praga mas di mil bes i kelotu restu di kafé lansa tudu riba meza. Só kela ki faltaba. Forti kuza tristi.

El tapa boka ku mon i el ri.

Enkuantu N staba ta linpa meza di genti, N dal un surizu sima un pididu di diskulpa. Nha vontadi era flal ma nen sempri N ka é ton tonta i dizastrada. Kel omi la ta poba mi mas nervoza ki kualker otu, kela staba klaru. Mesmu ki ta parseba ma nen el ka sa ta ligaba mi.

El era runhu propi. Ka el nou, kafé. Kafé propi ka bali nau. É un droga legalizadu ki ta kaba ku vida di tudu mudjer apaxonada.

Nha voz intirior flam: “Dexa di filozofia. Kobarda! Kunvidal pa el ben toma un kafé ku bo.”

“Bu-kre-toma-kafé-ku-mi-bu-kre-toma-kafé-ku-mi-bu-kre...” kel frazi li fika ta dam volta na kabesa ki kuazi N fika tontu. Justu na kel mumentu ki kes palavra staba kuazi ta bira rialidadi, omi di nha vida labanta di se meza faxi i el sana.

Pa nha disgrasa kel mantenha ka era pa mi. Ku rabu di odju N odja un minina alta, kabelu pretu finu, ta bai xinta justamenti na kel meza undi ki staba omi di nha vida.

- Modi ki bu sta? – El brasal antis di konvidal pa xinta.

N djobel ku un raiba ki kuazi nha odju trabesa si kosta. Dam só gana di kebra piskos di kel xulebra. El ta ben, el ta entra sen mas nen menus i el ta straga nha grandi mumentu! Pa disgrasa ta parsi ma omi di nha vida ta odjaba kuzas di otu manera. Es fika la ta papia, ta ri, i mi la, kompletamenti skesedu. Omis é si.

Kel xulebra pegal na mon. El djobel na odju ku txeu karinhu, na nha opinion. I na kel mumentu N pasa ta sabi izatamenti modi ki un algén ta xinti oras ki el txiga na infernu.

Ka podi ser! Ka divia ser asi! Será ki kel xulebra la é se mudjer? N djobes na mon skerda faxi i N suspira di aliviu. Menus mal. Es ka era kazadu. Talves es é só amigu. I el podi até ser lesbika...

N sukundi trás di nha livru i N fika ta spias sima kes detetivi partikular. N finji modi k N sta ta lé, N fika ta pasa folha un di kada bes, divagar divagar, i ta djobes diskunfiadu.

Pa disgrasa ka ta daba pa intendi nada ki es staba ta papia, pamodi justu di nha ladu ben xinta dos minina tagarela, ta papia sima ki es staba ta grita, sobri ses stupidu sapatu, sobri ses namoradu, sobri ses viaji pa ilhas Malditas, ou Maldivas. N ka sa lenbra nen kantu tenpu es fika la xintadu, talves un kuartu di ora, mas pa mi parsi un iternidadi.

Dipos, nha kunbosa inbaxa, el panha algun kuza na si bolsa. Fotus. Talves fotus di viaji. Nha kretxeu fika rei di kontenti kantu ki el mostral. Traidor! Mas apezar di tudu... forti traidor bunitu! Dipos ki el kaba di odja fotu kel minina volta pos na se bolsa. Omi di nha vida torna djobem i el dam un surizu trividu sima mininu. Ti livru ki N tinha na mon tremi. Kel jogu sen palavras la tinha mi duenti.

N kontinua ta djobel i ta pidi Deus pa algun kuza kontisi.
I kontisi me.
Omi di nha vida labanta i bai ti kaza banhu.

Kantu el ta volta el dexa un bileti riba nha meza. Na el staba skrebedu un númeru di tilifoni. Mas nada. Nha kurason salta di alegria. I asi kumesa kes 24 ora mas esitanti di nha via. Ah... na parti di trás di beleti staba skritu: “txomam dili un ora, N kre odjou otu bes. I livru ki bu sta ta lé stivi tudu es tempu kabesa pa baxu”.


Tradução para Kabu-verdianu da Bússola Literária


Comentários

  1. Amei parece um livro muito interesante gostaria muito de ler, levá-los a viajar, e alguns momentos a identificar como a personagem.😍

    ResponderEliminar
  2. Embarco -me nessa fantástica leitura e identifico-me em algumas partes dessas estórias. Quero reinventar a minha adolescência de novo!

    ResponderEliminar
  3. Que adaptação maravilhosa! Estou com um sorriso de orelha a orelha kkk. Obrigada por isso!
    Sucessos sempre!

    ResponderEliminar

Enviar um comentário

Mensagens populares deste blogue

“Eu esperava mais da literatura cabo-verdiana” - José Eduardo Agualusa

Porque é que amantes de livros preferem cafés e felinos?